Yintoni yokutya?
I-Dietology isetyenziswe kwisayensi ngokusekelwe kwimigaqo yesondlo esifanelekileyo. Ukubonakaliswa kwayo ngokubonakalayo kukutya, oko kukupheka ngokwemiqathango ye-dietetics. Ngokuyisiseko, imigaqo ye-dietetics isebenza kubantu abasele behlupheke kwiisethi zezifo (kubandakanya ukukhuluphala) okanye bazama ukunciphisa umzimba. Kodwa i-dietetics kunye nesondlo esifanelekileyo zifana kunye kwaye akukho mntu uza kuthi ukutya kwethu kwansuku zonke kulungile, ngokukodwa xa kunyango kubaluleke kakhulu kukutya.
I-Hippocrates ayiphumelelanga, kunye namayeza aseTshayina ehamba ngamahashe?
Nangona phantsi kweHippocrates kwakukholelwa ukuba imbangela yesiphina isifo kukuphazamiseka kwesondlo, kwaye indlela yokonyango kukukhetha ukutya okunokulinganisela kwizigaba ezahlukeneyo zesifo. Ngokuhamba kwexesha, i-dietetics njengento yokutya yonyango iye yaphela kwaye ngoku xa kunokwenzeka nayiphi na into, siya kwi-pharmacy kwi- antibiotics . Enyanisweni, umntu oqhele ukungahlawulanga ngenxa yokutya, kulula kakhulu ukuba athathe iyeza kwaye "alahle" eso sifo.
Ngaloo ndlela, ingqiqo ye-dietetics yaseTshayina ayiphelelwe ixesha kuze kube yimini. Ukufundisa kusekelwe kwinto yokuba umzimba ufuna ukubonelela ukutya okulungileyo, ngokufanelekileyo. Zonke iimveliso zokutya zihlelwa njengezinto ezinhlanu: amanzi, umlilo, umhlaba, isinyithi, umoya. Kwaye ezi zintlu zenziwa ngokwemihlaba yemveliso: ezothambileyo, ezimuncu, ezikrakra, ezitshisa, ezibandayo. Ukutya kweTshayina akukho nto inobungozi kwaye ingabalulekanga, kuyimfuneko nje ukuba kuchongwe uhlobo oluthile lwemveliso oluyimfuneko kwisifo esithile, kwaye oko kukufanele ukuthatha ikhefu.
Amaphutha okunikezelwa kwamandla
I-dietology yesimanje isekelwe kwinto yokuba abantu bafanele ukulungisa iimpazamo ezininzi ekudleni kwabo, ngoko ke ubunzima babo kunye nempilo baya kubuyiselwa. Masingafani ukuba abantu bahlala bengenakuxanduva. Ininzi, phambi kokuqala kwezifo, inomdla kuphela kwi-dietology yokunciphisa umzimba. Kwaye le ngcamango sibhekisela kuzo zonke izondlo ezonakalisayo ezifumaneka kwimithombo eyahlukeneyo. Iingcali zenzululwazi ziye zabonisa ukuba ukutya okunjalo kuphazamisa nje ukuphazamiseka kwithuba elithile, kuba umzimba, uvakalelwa ukwesaba ukubulawa yindlala, ihamba ngendlela "yoqoqosho", iyanciphisa iinkqubo zokuhlaziya. Oku kubangela ukuba xa sibuyela kwiimeko eziqhelekileyo zokusetyenziswa kweekhalori, inqatha ihlehliswa ngokukhawuleza - "kwindawo yokugcina." Ungazikhohlisi ngeziphumo zesikhashana. Kufuneka uqonde ukuba unako ukulahlekelwa isisindo okanye ugxothise ama-deposit angaphezu kwama-fat, awonakalisa ukusebenza komzimba ngokuqhelekileyo, unokuhlaziywa kuphela ngokuphila kwakho.
Ngoko ke, masihambe nawe kwizinto ezisiseko ze-dietetics, elowo owake wakuva, kodwa ezi zilandelayo zihambelana nalezi zilandelayo:
- Ukusetyenziswa kweekhalori ezidlula iindleko zethu zemihla ngemihla kubangela ukungaphezulu komzimba.
- I-carbohydrate ekhawulezayo (iswekile, ujoni, i-confectionery, amanzi aphethwe yi-carbonated) iphazamise umveliso we-insulin, ngenxa yoko, inkqubo yokucoca amafutha ikwaphulwa.
- Ukusetyenziswa ngokweqile kwe-cholesterol (ibhotela, i-animal-products-products), kunye neefats zezilwanyana. Kufuneka kuthatyathwe indawo ye-polyunsaturated (i-oyile yemifuno, inhlanzi enamafutha) kunye namafutha ase-monounsaturated (umnquma, ibhotela ibhotela).
- Ukuphululwa kolawulo lwemihla. Kukho imfuneko ngexesha elifanayo, musa ukuhlela umzimba "ukulamba indlala", uze uphule kwiindawo ezinkulu kakhulu. Ungadli ebusuku uze uqiniseke ukuba usidla isidlo sakusasa ngento efudumeleyo.
- Ukungabikho kwefiber kubangela ukuphazamiseka kwamathumbu emathunjini. Ekugqibeleni, siyafumana ukuzithemba. Yidla ngaphezulu imifuno eluhlaza kunye neziqhamo.
- Ukuthobela ubungakanani kwimenyu yemihla ngemihla: amafutha - 30%, i-carbohydrates - 50%, iiprotheni - 20%
Ukuba ulandela imithetho ye-dietetics, ngoko akusayi kuba nesidingo sokuzixhalabisa ngokondlo kunye neengqondo. Ewe, awuyi kulahlekelwa ngu-20 kg ngeveki. Kodwa ngaba umphumo onjalo wexeshana wempilo yakho ufanelekile?