Abaninzi bethu abazi nokuba banomqondiso wokuyeka ukuphefumula ngexesha lokulala. Umntu kwinkqubo yokuhlaselwa akuzange avuke, ngokuqhelekileyo ufunda ngeengxaki kuphela kwizihlobo. Izizathu zokubambezela ukuphefumula ephupheni zinokuhluka, kodwa awukwazi ukuzibhala phantsi naziphi na izinto!
Yintoni ebangela ukulibaziseka ekuphefumuleni ngexesha lokulala?
Izizathu zokubambezela ukuphefumula ephupheni kubantu abadala zingahlula zibe zimbini iintlobo:
- eziphambili.
- ukuphazamiseka.
Kwimeko yokuqala, kukuphulwa kwenkqubo ye-nervous, okanye izifo ze-cardiovascular, ngenxa yokuba ingqondo iyeka ukuthumela izibonakaliso malunga nokuqhekeka kwemizimba yokuphefumula kwaye umntu uya kuqala ukufumana indlala yomoya. Okwesibini - malunga neemeko ezahlukeneyo ezinokubamba ukubetha kweentambo zezwi ngexesha lokulala.
Umoya uphatha njani iphupha?
Kubantwana, ukubanjwa kokuphefumula kungabangela iingxaki nge-adenoids, okanye i-toni, kubantu abadala, ukubamba umoya ekuphupha akuxhomekeke kule miba. Ngelo xesha, ezinye iinkalo ezimbi zibalulekileyo:
- ukutshaya;
- utywala;
- izifo zenhliziyo;
- xi nzelelo ;
- ubunzima obunzima.
Okokugqibela kwezi zinto kubangel 'umdla. Ukunyaniseka kubangela uxinzelelo olongezelelweyo kwiintambo zomlomo, imizimba yazo iyancipha. Ngenxa yoko, xa i-musculature ihlaziya ngexesha lokulala, ubunzima benqatha buxinzezela umoya kwaye umntu uyayeka ukuphefumla.
Ukubanjwa kokuphefumula kuthatha imizuzwana engu-10-40, emva koko ubuchopho, uvavanyo lwe-hypoxia, lunikeza uphawu lwempendulo yokuphucula. Umntu olalayo uthatha umoya ophefumulayo, uzalise imiphunga emoyeni, kwaye uphefumle ngokuqhelekileyo kwisigama esilandelayo, kude kubekho intambo yezwi. Ngokuqhelekileyo ukuphefumula kokuqala kuhambelana nomkhwelo omkhulu okanye ukuphosa , okuvela kuyo umntu ngezinye izihlandlo.
Ukuba awuqhagamshelane nogqirha, unokufumana iimiphumo ezinjengeempembelelo zokuhlala utyinekile, unciphise umsebenzi wengqondo, nabanye.