Ukuphefumula okunzima kuyimeko yokukhubazeka apho kukho ukuvakalelwa kwomoya. Ngokuqhelekileyo asinakuyinyamekela loo nto, kodwa le nto ifumaneka nemiphumo. Iimbangela zokuphefumula kufumaneke zizifo ezahlukahlukeneyo, kubandakanye nezinto ezongela ubomi bomntu.
Izizathu zokuphefumula okufutshane
Ukuphefumula ngokukhawuleza kubakho kubantu abaxhomekeke kwi-hysteria kunye neuroses. Unalo mqathango ngenxa yengqondo yengqondo. Ukongeza, banokuba nezinye iimpawu ezingamnandi:
- khulisa;
- ukungcola;
- ntliziyo.
Izigulane ziyakwazi ukubhala ezi ngxaki ngeentsholongwane okanye ngesifo senhliziyo, kodwa ezi zibonakaliso nje kuphela zentsholongwane yenkqubo ye-vegetative-vascular system. Le ngxaki kwaye kufuneka ulwa.
Ngokuqhelekileyo, ukuphefumula kunzima kubasetyhini abakhulelweyo. Ukungabi nomoya kwabasetyhini kubakho kwi-trimester yokugqibela ngenxa yokuba i-uterus ekhula ngokukhawuleza iqala ukunyusa kwi-diaphragm kunye nemiphunga. Ngokuqhelekileyo, loo meko ibonakala kulabo baphatha amawele okanye kathathu, kunye nangoko emva kwesidlo esikhulu.
Ubangela umqondo wokungahambi komoya kunye nezinye izifo zesimo senhliziyo. Ngako oko, iimbangela zokuphefumula okuphefumulayo zizifo zesifo senhliziyo kunye ne-myocardial infarction. Kule meko, imeko enjalo yokugula, isigulane siya kuba neentlanzi, ukubethelwa kunye nentlungu entliziyweni.
Ukuba unobungozi bokuphefumula ngexesha lokuphefumlelwa, oku kunokubonisa izifo ezinzima. Ngokuqhelekileyo le nto iyahamba:
- isifo sofuba;
- i-asthma ye-bronchial ;
- pneumonia;
- emphysema yemiphunga;
- izifo zeemvelo zemiphunga.
Kwakhona, ukuphefumula okusebenzayo kwenzeka nge-osteochondrosis, ukunyanyiswa kwe-Quinck kunye ne-anaphylactic.
Izizathu zobunzima bokuphefumula ebuthongweni
Ukuphefumula okunzima kwendoda ephupheni kubonakala ikakhulu kwimvelaphi yesifo se-hypoventilation kunye nesifo sokuphefumula saseCheyne-Stokes. Ukuba le nto yimeko yesifo, isigulane siya kwandipha ubuthongo, ubuthongo obungenasiphelo, iintloko kunye nentliziyo.
Ukungabi namandla emoyeni ephupheni kunokuvela xa:
- pneumonia;
- iimeko ezinzima;
- i ntliziyo;
- u bunzima;
- emphysema yemiphunga ;
- ukusuleleka kwegazi.
Kwakhona, le meko ichaphazela ngexesha lokulala abo batshisa kakhulu okanye banokugula. Ukungahambi kakuhle kwimeko enokuthi kuvule ukubunjwa, uthuli lomhlaba, izityalo, izilwanyana kunye nezinye izinto ezininzi.
Xa unenkinga yokuphefumula, qhagamshelana nogqirha?
Ukuphefumula okunzima kudla ngokuhambisana nokukhwehlela nokukwazi ukugxila. Ukwesaba xa ungakulungelanga, zama ukulinganisa ukuphefumla kwakho: phefumla ngeempumlo okanye emlonyeni ngokucothayo kwaye ngokukhawuleza, ukuze isifuba sakho siphakame.
Ukuba ukungahambi komoya kwavela ephupheni, ngoko, ukuvuka, kufuneka unike umzimba wakho njengesimo esinjalo, xa zombini amahlombe ehlelwa emva, kwaye umgudu uqondiswe. Oku kuya kukwandisa
Ukuba ezi zenzo azincedi, kufuneka ufunde ugqirha. Kwakhona, uncedo lwezonyango luyadingeka kulabo abangabinokuphefumula kuphela ngexesha lokuphefumlelwa, kodwa bagcine kwakhona:
- uvakalelo olubuhlungu xa ugwinya;
- umva wokuqhawuka kunye nentlungu ngaphakathi kwesifuba;
- ukubethela ikhwelo kunye nezandi ezivuthayo ngokubethelela / ukukhupha;
- ukuvakalelwa komzimba wasemzini emqaleni;
- ubushushu obuphakamileyo iintsuku eziliqela;
- isifo esinzima, isifo esingapheliyo sesifo okanye umhlaza wamaphaphu.