Zonke izityalo zasegadi zineemfuno ezahlukileyo kwiimeko zokugcina nokunyamekela. Omnye wabo udinga ilanga elincinane kunye nokukhanya, abanye banomdla kwiimpawu zomhlaba, abanye bafuna ukuphuziswa rhoqo. Kuzo izityalo ezinomtsalane ezinomtsalane kwaye zithandwa yizo zonke ukhukhamba. Ukuba ungumqali ekuveleni imifuno, ngaphambi kokutshala, kufuneka uhlale ufunda ulwazi malunga nokunyamekela izityalo ezityalwe. Sincoma ukuba sifunde ukuba kubaluleke kangakanani ukucoca amakhukhamba akhula kwindawo evulekileyo , ngokukhawuleza emva kokutyala kunye nakwixesha elizayo, ngexesha lokucwilisa nokuvelisa.
Ngaba kufuneka usebenzise amakhokhamba rhoqo?
Ukuthuthwa kwamakhukhamba mhlawumbi kubaluleke kakhulu. Ngaphandle kwayo, ubungakanani kunye nomgangatho wezityalo ezizayo zihlupheke. Ngenxa yokungabikho kwamanzi, iikomkom ziyakrakra, kwaye xa ukubola kwe-stagnation ku qalisa. Yingakho xa utyilisa ezi zityalo, kufuneka ukhangele "intsingiselo yegolide".
Ngoko ke, amaconsi amanzi kufuneka abe njengomhlaba owomileyo. Ngelishwa, akunakwenzeka ukuzwakala uphawu oluthile lwenkcenkceshelo yokunkcenkceshela (umzekelo, zonke iintsuku ezingama-5), kuba ihlala ixhomekeka kwiimeko zemozulu. Ngenxa yoko, kuyimfuneko ukuhlola imihla ngemihla ingaba lixesha lokunkoma ukhukhamba: ukuba umhlaba ungaphantsi, sele ixesha elomileyo. Ukuba umhlaba kwiingcambu kusemanzi, kungcono ukulinda iintsuku ezingama-1-2, kuba amanzi angabangela ukusuleleka kweso sityalo kunye ne-root rot or powdery mildew . Njengomthetho, ekushiseni, iikomkom kufuneka zityutywe kaninzi kunexesha lokubanda, kuze kube ngamanzi amanzi.
Nika ingqalelo kwixesha lezityalo, kunye nokuba zikhulile ukusuka kwimbewu okanye kwiimbewu. Amakhukheni amancinci adinga ukunkcenkceshela kancinci kunabantu abadala, kodwa umlinganiselo wamanzi ngamabhanki kufuneka ube mkhulu. Isiphetho kukuba: xa iikomkom zikhuphuke, kufuneka zityiliswe rhoqo kwaye kancane kancane, ngelixa iibhola ezindala zifuna ukuchelela okuninzi (malunga nebhekethi yamanzi phantsi kwehlathi ngalinye), kodwa kuninzi kangangoko.
Ngaphambi kokuba iikomicu ziqhakaze, zixutywa ngokulinganisela, zingabi ngaphezu kwama-4 ilitha amanzi ngamitha nganye. Kwixesha elizayo, ubuninzi bamanzi bubaluleke kakhulu kwi nyaniso nokuba zonke iziqhamo eziye zavuthwa ziyakhula ngaphambi kokuba amaqabunga aphendule. Umswakama wezondlo wenza ukhukhamba kwiibhedi zethu ezinamaqabunga, ezinqabileyo, eziluhlaza kwaye zihle kakhulu!
Iikhukhamba nazo ziyimfuneko yokushisa kwamanzi okunkcenkceshela, okungekho ngaphantsi kwe-10-12 ° C, kwaye ifikelele kwi-23-25 ° C.. Ukuwahambisa, kunye nezinye izityalo kwintsimi, kufuneka ukuba kusasa okanye kusihlwa, ngakumbi ukuba imozulu ishushu ngaphandle. Ukuba amanzi afika kumaqabunga, isityalo singakwazi ukufumana ukushisa kwelanga ngokulula, kodwa oku akufanele kuvunyelwe. Ngelo xesha, umntu kufuneka enze ukugcinwa: ngaphambi kokuba iikompu ziqhutywe ziphucuke kakhulu ekuseni, kwaye ngexesha lexesha lokuhamba kweempepha kungcono ukwenza ngokuhlwa.
Kwakhona kubalulekile ukuba uphazamise njani imibhede yakho: usebenzisa ukusetyenziswa kwamanzi, ukuhambisa umlambo wamanzi ngokukhawuleza emgodini, okanye ngebhotile ezimbini ngeemingxuma, wangcwatywa emhlabathini kufuphi nomsitho wesityalo.
Ukongeza kokunkcenkceshela, inqubo yezolimo, ebizwa ngokuthi ukufafaza, iyasebenza kakhulu ekukhuleni kwamakhukhamba. Imvula eyenziwe ngokufanelekileyo phezu kweentlobo zeemkhukhamba ininzi kakhulu njengemvula yemvelo, iyancipha inxalenye engasentla ye sityalo kunye nomoya ngaphezu kwamaqabunga. Omnye umele akhumbule ukuba akuvumelekanga ukufefa kwimozulu yelanga - kuphela ekuseni okanye emva kokushona kwelanga.
Emva kokunisela umhlaba umile, kwaye ivelisa ukuqina. Kufuneka ikhululeke rhoqo ukuze ipropati yesityalo ithole umoya owaneleyo. Xa ukhulula umhlaba phantsi kweentlobo zonke, khawuleza uthathe iimbhokhwe ngaphandle.