Ukungabi nantoni kwabesetyhini sisibetho samaxesha anamhlanje, kuba le ntsholongwane idla ngokuphindaphindiweyo kwindlela yokwelapha. Makhe sibone ukuba yiyiphi intsholongwane, zeziphi izizathu kunye nento enokuyenza xa unengxaki enjalo.
Ukuxilongwa "kokungabikho kwintsapho yabasetyhini" kunokuyilwa emva koko, ngexesha lonyaka, umfazi uzama ukukhulelwa umntwana, kodwa, kungakhathaliseki isizathu, abaphumelelanga. Izibalo zonyaka wamva nje, kubonisa ukuba ngoku, ama-10-15% amabhinqa aphethwe yi-infertility.
Iintlobo zokungabikho kwabantwana abasetyhini
Kukho iintlobo ezininzi zokungabikho kwabantwana abasetyhini, kwaye nganye yazo ineenkcukacha zayo. Kuxhomekeke kule nto, sinokuthetha ngamathuba okunyanga kunye nombono ophumelelayo olandelayo.
Ngoko, iintlobo zokungabikho kwabasetyhini:
- Ukungasebenzi kwe-Endocrine- kudibene nomsebenzi ongaqhelekanga we-ovarian okanye nayiphi na ukungalingani kwimvelaphi ye-hormonal.
- Ukungabikho kwengqondo engenazali- okanye inzala yomlomo wesibeleko, iphule ingqibelelo yomlomo wesibeleko, ngaloo ndlela yenza kube nzima, okanye ukuvimbela ukuhamba kwendoda. Kwakhona, ingabhekisela ekusebenzisaneni okungavumelekanga phakathi kwe-mucus yomlomo kunye nesidoda.
- I-uterine - i-defenital or defected defects ye-endometrium (isalathisi sangaphakathi sesisu) okanye i-myometrium (umgca we-muscle).
- I-tubal yokungabikho - ithetha umonakalo okanye ukukhubazeka kwe-anatomical ye-tublopian tubes. Ngokuqhelekileyo, isizathu sayo si- chlamydia .
- Idiopathic infertility - nayo ibizwa ngokuba yi-infertility ye-genesis engaziwayo, njengoko isizathu sayo asikwazi ukusekwa.
Ukungabikho komntwana kwintombikazi
I-Hormonal, okanye i-endocrine engenasifo, ngokuqhelekileyo ibangela ukuba kwenzeke ukukhulelwa komntwana. Inokuthi ivele ngenxa yokukhubazeka kwama-ovari, i-pancreas okanye i-thyroid gland.
I-Pathology yama-ovari
Ekubeni umjikelezo oqhelekileyo wokuhamba ukuya kwindoda uyisisitshixo ekuphumeleleni umklamo ophumelelayo, nayiphi na ingxaki yazo, kwaye ingakumbi imijikelezo yendiza, idlala indima ebalulekileyo ekungabikho kokuzala kwabasetyhini .
Ukuze siqonde isizathu sokuphulwa komjikelezo, kwaye ngenxa yoko, ukungabi nantoni, abafazi kufuneka bazi malunga nama-hormone abathathe inxaxheba kule nkqubo.
Ngomhla wokuya esikhathini uqala isigaba sokulandelelana. Ubonakaliswa ngamazinga aphezulu e-hormone-stimulation hormone. Ukungafaneleki kwezi zinto, kubangela ukuba iqanda lihlala lingavuthwa, oko kukuthi, alinakwenzeka.
Isigaba sesibini siyi-ovulation ngokwayo. Efanelwe ngamanqanaba aphezulu e-estradiol, okuyiyo, ukulungiselela iqanda "ukuhamba" ngokusebenzisa iibhobho zokutshiza kunye nokuchumisa.
Isigaba sesithathu sibangele. I-hormone yeLuteinizing ikhuthaza ukuveliswa komzimba ophuzi, ovelisa kwakhona iprogesterone. Le hormone yenza izimo ezifanelekileyo zokusungulwa kweqanda elichumayo kwisisu. Ukungabi nalutho ngenxa yokungafezeki komsebenzi kudla ngokuqhelekileyo ekusebenzeni kwaye, ngokuphindaphindiweyo, kufuna ukuvuselelwa kwe-hormonal ye-ovulation.
Amahomoni achazwe ngasentla ahlanganiselwe ndawonye ngokuthi "i-gonadotropes" kwaye nayiphi na ukuphulwa kwi-balance balance ingakhokelela kwiingxaki zokukhulelwa. Kodwa kukho iimeko zesigulane esino-normogonadotropic ezingenayo intsholongwane, xa, nangona iindleko eziqhelekileyo, i-ovulation ayikho.
Ezinye izizathu
Kukho ezinye izizathu zokungabikho kwe-endocrine. Ngokomzekelo, kwisifo sikashukela, i-thyrotoxicosis kunye ne-hypothyroidism, isimo esingafaneleki se-metabolism senza uninzi lweengxaki emzimbeni obangela ukungabikho kwabantwana besifazane. Abahluphekayo, kuquka,
Ukuba ujamelene nengxaki yokungabikho kwengqondo, musa ukukrazula, kodwa uqhagamshelane neengcali ngokukhawuleza. Amachiza anamhlanje anika uluhlu oluninzi lwezonyango, ngoko ke, ngubani owaziyo, mhlawumbi kungekudala uza kubamba umntwana wakho omdala.